Oma särki ihu küljest lahti lasta on kõige raskem. Riigi eelarvemiljardite puhul saavad aga ka parteikaaslastest ägedad vastased ning ametnikkonna vähendamine võib tulla valusaim just siseminister Jüri Pihli valitsemisalas.
Pihl ja Padar jätkavad kulukärpes vastastena
3. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Ivari Padar kohtub täna nagu ka teisipäeval taas ministeeriumide kantsleritega, kellega peamiseks jututeemaks tegevuskulude 8-protsendiline kokkuhoid ehk maakeeli - ametnike koondamine.
Kuigi pooled ei ole nõus protsessi käigus ühe või teise ministeeriumi kärpekartustest ning Padari poolt vaadatuna kärpelootustest avalikult rääkima, siis Postimehe andmetel on ägedaimalt oma valdkonna tegevuskulude kokkutõmbamise vastu just Padari erakonnakaaslane siseminister Jüri Pihl.
Kaks meest on olnud vastuseisus kogu eelarve ülevaatamise protsessi vältel ning Padari hinnangul on just selles ministeeriumis nii palgapoliitikaga kui ka meeskonnaga üle pingutatud. Lisaks siseministeeriumile tabab Postimehe andmetel valusam hoop ka Tõnis Lukase juhitava haridusministeeriumi ametnikkonda.
Valitsus arutas ka nädala alguses kabinetinõupidamisel tuleva aasta riigieelarve muutmise võimalusi ning kokkuleppele jõuti ligi kahe miljardi krooni tulude ja kulude muutmises. Padar oli rahul, et valitsusliikmed olid täis soovi leida lahendusi ja kahe miljardi seas on kõiki ministeeriume puudutavaid valdkondi.
«Kindlasti ei ole ligi 9,9 miljardi krooni ülevaatamine kerge,» tunnistas Padar, sest just ligi 10 miljardi krooni jagu peab valitsus oma unistustes peituvaid kulusid kärpima. «Peaaegu kahe miljardi kroonine kokkulepe on aga kindlasti hea algus,» leidis Padar. «Raske on, aga septembriks on eelarve koos.»
Tuleva aasta riigieelarve konsultatsioonid ja arutelud jätkuvad sel nädalal nii ministeeriumide tasandil kui ka valitsuskabinetis. «Riik peab lihtsalt vaatama üle, mis kulud on eelarvesse ladestunud, mida saaks ära jätta, ning mis kulutustega tuleb kindlasti jätkata,» sõnas Padar.
Juuli lõpuks peavad ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid esitama rahandusministeeriumile oma järgmise aasta eelarve projektid. Pärast projektide analüüsi algavad hiljemalt septembri alguses 2009. riigieelarves läbirääkimised.
Veel samal kuul peab eelarve eelnõu heaks kiitma valitsus ning see antakse üle riigikogule. Oktoobrist detsembrini kestab eelarve menetlemine riigikogus.